Eesti Küülikukasvatajate Selts
Prantsuse päss
Prantsuse pässküüliku aretas 1850 aastal Prantsusmaal Condenier. Tõug saadi inglise pässi ja prantsuse liblikküüliku ristamisel.
Pässküülik on raske lihaküülik. Tema eriliseks tunnuseks on suured ja rippuvad kõrvad. See tõug on eriti levinud Saksamaal, Inglismaal ja Prantsusmaal. Pässküüliku kere on massiivne, tugev ja lihaseline. Kõrvade pikkus on erinevates riikides aretatud pässküülikutel erinev – Saksamaal 38…45 cm, Inglismaal aga 70 cm ja enam (Inglise pässküülik).
Karvkate on erineva värvusega. Lubatud on kõik looduslikud, ühevärvilised, kirju markeeringuga ja varjundiga, kokku üle 72 värvuse.
Siin on fotod meie farmis sündinud pässküülikute värvustest.
Prantsuse pässide paaritusiga algab alates 8 elukuust. Ideaalne iga tiinuseks on emasel prantsuse pässil 9. elukuu. Esimene pesakond peaks sündima enne emase aastaseks saamist, kuna muidu võivad vaagnaluud kasvada jäigalt kokku ning see võib poegimist takistada. Soovitatakse üle kolme aasta vanuseid prantsuse pässe mitte paaritada.
Pesakonnas on 5…8, harvem kuni 12 poega. Poegade kõrvad on sündides kikkis. Kõrvad hakkava alla vajuma alates 1 elukuust, kuid võivad alla vajuda ka alles 3 elukuul, harvem 4 elukuul. Teadaolevalt ei kasutata seda tõugu intensiivseks küülikuliha tootmiseks.
Praeguse Euroopa Standardi järgi vastab prantsuse päss standardile minimaalselt 4,50kg kehakaalu juures. Ideaalkaal, milles eest näitusel antakse 10 punkti on 5,50kg ja ülespoole. Olenevalt pesakonna suurusest võib kaal kõikuda +/- 300 grammi. Head aretus- ja näituselooma ei ole loota, kui küülikupoeg on rohkem kui 300 grammi kergem oma normaalkaalust.
Punktide jaotavus Euroopa Standardi järgi
Tüüp ja kehaehitus
Keha on jässakas, lai ja massiivne. Kuigi prantsuse päss kuulub hiidküülikute alla, on tema keha pigem laiem kui pikem. Tugev, jõuline ja hästi lihaseline koos hästi tasakaalustatud luustikuga, mis on selle kehatüübi tulemus. Kael pole märgatav, kukal on lühike ja tugev. Jalad on lühikesed ja väga tugevad. Emasloomadel on väike ühtlane lott lubatud.
Kaal
Prantsuse pässküüliku kaalutabel kasvamise perioodil:
Kehamassi indeks üle 8 kuu vanustel loomadel.
Karvkate
Karvkate on väga tihe just aluskarvas ja mitte väga karm pealiskarvas. Karvastik on lühike ja hoiab keha ligidale.
Pea
Pea on väga muljetavaldav oma laia kolba ja rooma ninaga. Laup on eriti lai, ka põsed on hästi arenenud. Silmad on suured ja söakad ning ei asetse liiga sügaval. Tugevad kumerused kõrvade põhjas, millest moodustub nn. kroon.
Kõrvad
Tugevad kõrvad ripuvad otse hobuserauakujuliselt alla kahelpool pead. Kõrvad ripuvad täpselt silmade tagant alla ja kroon asetseb täpselt pea keskel. Otse looma vaadates peavad kõrvad langema ilusti alla, ülevalt peaks olema pea laiem, sest muidu hoiavad kõrvad viltu (diagonaalselt). Kõrvad ripuvad ilusti otse alla, ka otse vaates.
Kõrvade pikkust tuleb mõõta ühe kõrva tipust üle pea teise kõrva tippu. Kõrvade pikkuseks peab olema 38- 45cm, mis peab olema proportsioonis looma enda pikkusega.
Värvus
Prantsuse pässidel on lubatud kõik värvused v. a hõbe. Lubatud on üle 72-e värvuse. Värvuse reguleeringud on paika pandud konkreetse värvuse all. Samuti on lubatud liblikute muster. Soovitud on kasukamuster, mille abil on õlad ja tagakeha kaetud tumedate markeeringutega. Ka pea on ülekaalukalt tume. Kõrvad ja kroon on sama tooni. Kerge liblikamuster ninal, aga mitte eriti silmapaistev. Tume lõuaosa kirjudel annab lisapunkte.
Väikesed vead
Tuleb vaadata üldisi vigu tüübis, kehahoiakus, karvkattes ja värvuses, keha pikkust, kehva pea ehitust, viletsat krooni, kitsad, volditud, kehvasti hoidvad kõrvad. Nahk voldistub kintsudel, seosetu ja ebaühtlane markeering. Liblikmustril valged laigud suul.
Diskvalifikatsioon
Suuremad üldised kõrvalekalded tüübist, kehaehitusest, karvast ja värvusest, pässi tüübi puudumine, keha liiga pikk, viletsad lihased, kitsas pea, krooni puudumine, üks või mõlemad kõrvad ei ole korralikult langenud, kõrvad lühemad kui 38cm või pikemad kui 45cm. Lahtine (raskekujuline karvavahetus) karv, liiga palju valget liblikutel. Kõrva/de püsti minemine (kasvõi ehmatusest).
Allikad:
Euroopa Standard
Küülikukasvatus 2003, H. Tikk, S.Kangur
Ruskin French Lops
National French & Dwarf Lop Club
The British Rabbit Council