Eesti Küülikukasvatajate Selts
Kalifornia
Väga hea lihatõugu küülik, aretatud aastal 1920 USA-s uus-meremaa valge, himaalaja ja tšintšiljaküüliku baasil. Tõu eesmärgiks oli saada liha ja head kasukat. Tõug sai populaarseks alles 15 aastat pärast tema loomist. Tänapäeval on kalifornia küülik teine enamlevinud lihaküülik maailmas.
Ta on tugeva kehaehitusega. Luustik on peenike, kuid piisavalt vastupidav, kere on kompaktne, proportsionaalne. Rind on lai, piisavalt sügav; selg lühike, lai, ühtlaselt laienev nimme-ristluu suunas. Laudjas on lai, ümar; jalad tugevad, sirged, tiheda karvkattega ja tugevate lihastega. Täiskasvanud küülik kaalub 3…5 kg. Pesakonnas on keskmiselt 8 poega. 60…65 päevased küülikubroilerid kaaluvad 2,2…2,3 kg. Nende tapasaagis on 60%. Lihakehast moodustab liha 82…85%.
See küülikutõug on hästi kohanenud pidamiseks mehhaniseeritud küülikufarmides, kus on olemas reguleeritav mikrokliima ja võrkpõhjaga puurid.
Karvkate on läikivvalge, tihe, elastne. Saba, käpad, kõrvad ja ninaots on tumepruunid või peaaegu musta värvi, meenutades selles osas himaalaja küülikut. Markeeringud võivad olla ka havannapruunid ja sinised/lillad.
Praeguse Euroopa Standardi järgi vastab kalifornia standardile minimaalselt 3,00 kg kehakaalu juures. Ideaalkaal, mille eest näitusel antakse 10 punkti on 4,00- 5,00kg.
Punktide jaotavus Euroopa Standardi järgi
Tüüp ja kehaehitus
Keha on lühike, jässakas ja kandiline ning hästi lihaseline. Luustik on oma struktuurilt suhteliselt kerge, kael lühike. Ühtlane ning lai ja lihaseline õlavöötmest alla välja, kenasti ümardunud tagaosani. Jalad asetsevad kenasti laiali. Väike ühtlane lõualott on lubatud vanematel emasloomadel.
Kaal
Kalifornia kaalutabel kasvamise perioodil:
Kehamassi indeks üle 8 kuu vanustel loomadel.
Karvkate
Karvkate on keskmise pikkusega ja tiheda aluskarvaga ning lõpeb läikivate ohekarvadega.
Pea
Pea on lühike ja tugev.
Kõrvad
Kõrvad on hästi ümarad ja kooskõlas looma enda pikkusega, vahemikus 11-13cm.
Markeeringud
Tumedad markeeringud peavad olema ninal, kõrvadel, jalgadel ja sabal. Nende tume vari lihtsustab valge värvuse esilekerkimist. Markeeringu ääred peavad olema ühtlased.
Värvus
Põhiline värvus on valge. Markeeringud on mustjad/tumedad. Mida tumedamad markeeringud, seda parem. Lubatud ja tunnustatud markeeringu värvused on must, havannapruun ja sinine. Silmad on punased, küüned luukarva.
Väikesed vead
Tuleb vaadata üldisi vigu tüübis, kehahoiakus, karvkattes ja värvuses. Pikk ja kitsas pea. Silmavärvus hele, kerged värvuserinevused silmadel. Värvus kõike muud kui valge. Pikad ja jämedad jalad. Kergelt pikemad kõrvad, avatud ja lusikakujulised, pehmed. Õlgadest kitsas või liigne rasvasus, tagaosa kitsas, lame, kondine, nõrk puus, mandoliinjas kehakuju. Karvastik ebaühtlane või laiguline.
Diskvalifikatsioon
Karvkattel esineb tumedaid karvu, laike. Markeeringud liiga suured: esijalgadel ülalpool küünarnukki ulatuv markeering. Tagajalgadel 5cm üle kannakõõluse markeering. Täielik markeeringute puudus kas ninal, sabal, kõrvadel või jalgadel. Selgepiirilised valged laigud markeeringuga alal või tumedad karvad valges karvastikus. Kaks või enam värvusega või värvusetut küünt.
Allikad:
Euroopa Standard
Küülikukasvatus 2003, H.Tikk, S. Kangur
The British Rabbit Council